Paljudes nõukogude ajal ehitatud kortermajades toimib ventilatsioon siiani loomuliku ventilatsiooni põhimõttel. See tähendab, et värske õhk liigub korterisse akende, õhulekete, tuulutusavade või tuulutamise kaudu ning kasutatud õhk peaks väljuma ventilatsioonilõõride kaudu köögist, vannitoast ja tualetist.

Tihti unustatakse aga, et ka loomuliku ventilatsiooniga kortermaja lõõrid vajavad regulaarset kontrolli ja puhastust. Ventilatsioonirest seinal ei tähenda automaatselt, et süsteem töötab. Kui lõõrid on aastakümneid puhastamata, osaliselt ummistunud või valesti ümber ehitatud, võib tulemuseks olla halb siseõhk, niiskus, ebameeldivad lõhnad, naaberkorterite lõhnade levik ja mõnel juhul ka tõsine tuleohutusrisk.

Seetõttu on kortermaja ventilatsiooni puhastus oluline mitte ainult renoveeritud majades, vaid ka vanades ja renoveerimata kortermajades, kus ventilatsioon töötab lõõride ja loomuliku õhuvahetuse abil.

Vanades kortermajades on probleem sageli silmale nähtamatus kohas

Ventilatsioonilõõr ei ole midagi sellist, mida elanik igapäevaselt näeb. Korteris on näha ainult rest või ava seinal, kuid tegelik probleem võib olla lõõri sees, lõõripõhjas, šahtis või püstakus.

Aastate jooksul võib ventilatsioonilõõridesse koguneda:

• tolmu ja mustust;
• rasva ja tahma;
• ehitusprahti;
• krohvi- ja tellisetükke;
• putukate jääke;
• hallituse ja niiskuse ladestusi;
• linnupesi;
• muid võõrkehi ja ummistusi.

Kui ventilatsioonikanal on osaliselt või täielikult ummistunud, ei liigu õhk enam nii, nagu peaks. Niiskus ja saastunud õhk jäävad ruumidesse pidama või hakkavad liikuma vales suunas. Just sealt algavad paljud kortermajade ventilatsiooniprobleemid.

Miks on vanade kortermaja ventilatsiooni puhastus eriti oluline?

Renoveerimata nõukogudeaegsed kortermajad projekteeriti teistsuguste elutingimuste jaoks kui need, milles me täna elame. Kunagi olid aknad õhku läbi laskvamad, korterid vähem õhutihedad, köögiseadmeid vähem ja elanike harjumused teistsugused.

Tänapäeval on paljudes korterites vahetatud aknad uute ja tihedate vastu. Samuti on lisatud köögikubud, suletud ventilatsioonireste, tehtud vannitubade ja köökide ümberehitusi või ühendatud seadmeid valedesse lõõridesse. Kõik see mõjutab kogu maja ventilatsiooni toimimist.

Kui loomuliku ventilatsiooniga majas ei pääse korterisse piisavalt värsket õhku või väljatõmbelõõr ei tõmba, ei teki õiget õhu liikumist. Selle tagajärjel jääb niiskus, lõhn ja saastunud õhk korterisse või liigub naaberkorterite vahel.

Halb siseõhk ja umbne korter

Kui kasutatud õhk ei pääse ventilatsioonilõõri kaudu välja, kogunevad ruumidesse niiskus, lõhnad, süsihappegaas ja muud saasteained. Korteris võib tekkida raske ja umbne õhk isegi siis, kui ventilatsioonirestid on seinal olemas.

Elanik võib märgata, et pärast duši all käimist püsib vannituba kaua niiske, köögilõhn jääb korterisse või magamistuba tundub hommikul umbne. Need on märgid, et õhuvahetus ei pruugi toimida piisavalt hästi.

Niiskus ja hallitus

Köögis, vannitoas ja tualetis tekib iga päev niiskust. Kui ventilatsioon töötab õigesti, liigub niiske õhk lõõri kaudu välja. Kui lõõr on must, ummistunud või tõmme on nõrk, jääb niiskus ruumi pidama.

Pikemas plaanis võib see põhjustada:

• kondensvett akendel;
• niiskust vannitoa seintel ja laes;
• hallitust vuukides, nurkades ja aknapalede juures;
• kopitanud lõhna;
• konstruktsioonide kahjustusi.

Niiskusprobleemi põhjus ei ole alati ainult korteri sees. Väga sageli on probleem kogu püstaku või maja ventilatsioonisüsteemis.

Miks liiguvad naabri lõhnad korterisse?

Üks sagedasemaid kaebusi vanades kortermajades on see, et korterisse tulevad naabri toidu-, suitsu- või vannitoalõhnad. See ei ole normaalne ventilatsiooni toimimine. Tavaliselt viitab see sellele, et õhk liigub lõõrides vales suunas või pääseb ühest lõõrist teise.

Naabri lõhnad võivad korterisse jõuda mitmel põhjusel.

1. Naaber kasutab köögikubu ja surub õhu lõõri

Paljudes vanades majades ei ole loomuliku ventilatsiooni lõõrid mõeldud võimsa köögikubu ühendamiseks. Kui naaber ühendab köögikubu ventilatsioonilõõri ja lülitab selle tööle, hakkab kubu suruma õhku lõõri suurema jõuga kui loomulik ventilatsioon ette näeb.

Kui lõõr on vana, poorne, hõre või selle seinad ei ole enam piisavalt tihedad, võib õhk liikuda läbi lõõriseina kõrvalolevatesse lõõridesse. Sealt võib lõhn jõuda teise korteri ventilatsiooniresti kaudu tuppa.

2. Lõõriseinad võivad olla hõredad või kahjustunud

Vanades kortermajades võivad ventilatsioonilõõride vaheseinad olla aja jooksul kahjustunud, pragunenud või poorseks muutunud. Kui lõõride vahel puudub piisav tihedus, ei liigu õhk enam ainult ühes lõõris ülespoole, vaid võib kanduda kõrvalkanalitesse.

Sellisel juhul võib ühe korteri köögilõhn, suitsulõhn või niiske õhk jõuda teise korterisse isegi siis, kui teine elanik ise midagi valesti teinud ei ole.

3. Kasutatud on valet lõõri

Probleeme põhjustab ka see, kui köögikubu, ventilaator või ventilatsioonirest on ühendatud valesse lõõri. Näiteks võib üks korter kasutada lõõri, mis ei ole selle korteri jaoks ette nähtud, või on renoveerimise käigus ühendus tehtud valesti.

Kui ühendused on valed, hakkab õhk liikuma ettearvamatult. Ühe korteri väljatõmme võib hakata mõjutama teise korteri ventilatsiooni.

4. Lõõr on ummistunud ja õhk otsib teist teed

Kui ventilatsioonilõõr on mustuse, prahi või muu takistuse tõttu osaliselt ummistunud, ei pääse õhk vabalt välja. Sellisel juhul võib õhk hakata liikuma sinna, kus takistus on väiksem — näiteks kõrvalolevasse lõõri või naaberkorterisse.

Seetõttu ei lahenda lõhnakaebust alati ainult korteri resti puhastamine. Vajalik võib olla kogu püstaku lõõride kontroll ja puhastus.

Tuleohurisk ventilatsioonilõõrides

Ventilatsioonilõõridesse kogunenud tolm, rasv ja muu mustus võivad tulekahju korral soodustada tule ja suitsu levikut. Eriti oluline on see köögilõõride ja ühiskasutuses olevate ventilatsioonikanalite puhul.

Kui lõõridesse on kogunenud aastate jooksul rasva, tahma, tolmu ja prahti, ei ole probleem enam ainult siseõhus. Selline mustus võib tulekahju korral muutuda ohtlikuks. Lisaks võivad lõõrides olevad praod, valed ühendused või kahjustused soodustada suitsu levimist teistesse korteritesse.

Elanike tervis ja igapäevane mugavus

Halb ventilatsioon mõjutab otseselt elanike enesetunnet. Kui korteris ei liigu õhk piisavalt, võib suureneda väsimus, peavalu, hingamisteede ärritus ja allergianähtude süvenemine. Eriti tundlikud on lapsed, eakad ning inimesed, kellel on astma või muud hingamisteede probleemid.

Ventilatsioon ei ole ainult tehnosüsteem. See mõjutab igapäevast elukvaliteeti: kas korteris on värske õhk, kas vannituba kuivab ära, kas köögilõhn kaob ja kas naabrite lõhnad jõuavad tuppa või mitte.

Kuidas aru saada, et kortermaja ventilatsiooni puhastus on vajalik?

Kortermajas tasub ventilatsiooni seisukorda kontrollida, kui esinevad järgmised märgid:

• vannitoa peegel on pidevalt udune ja niiskus püsib kaua;
• akendele tekib sageli kondensvesi;
• köögi- või vannitoalõhnad jäävad ruumi pidama;
• korterisse tulevad naabrite toidu-, suitsu- või kanalisatsioonilõhnad;
• ventilatsioonirest ei tõmba õhku või õhu liikumine on väga nõrk;
• resti juures on tunda tagurpidi õhu liikumist;
• trepikojas, keldris või märgades ruumides on kopitanud lõhn;
• korterites esineb hallitust või liigniiskust;
• maja ventilatsiooni pole aastaid kontrollitud ega puhastatud.

Oluline on aru saada, et probleem ei pruugi olla ainult ühe korteri sees. Väga sageli on küsimus kogu püstakus või terve maja ventilatsioonisüsteemis.

Kuidas ventilatsiooni puhastus vanas kortermajas välja näeb?

Ventilatsiooni puhastus ei tähenda lihtsalt resti pealt tolmu pühkimist. Korralik töö algab süsteemi seisukorra hindamisest ja lõpeb reaalse saaste eemaldamisega lõõri seest.

1. Esmane kontroll ja olukorra hindamine

Kõigepealt hinnatakse, millises seisus on ventilatsioonilõõrid ja kuidas õhk süsteemis liigub. Vajadusel kasutatakse inspektsioonikaamerat, et näha lõõride sisemust, ummistusi, võõrkehi, pragusid või valesti tehtud ühendusi.

Kontrolli käigus saab paremini aru, kas probleem on ühe korteri restis, lõõripõhjas, püstakus või kogu maja ventilatsioonisüsteemis.

2. Ligipääs ventilatsioonikanalitele

Sõltuvalt hoonest puhastatakse lõõre korterite ventilatsioonirestide, tehniliste avade, pööningu või katuse kaudu. Kortermajas on oluline tööde korraldus: elanikele tuleb anda selge info, millal korteritesse sisenetakse ja kuidas nad saavad töid ette valmistada.

Tavaliselt soovitatakse enne puhastust katta ventilatsioonirestid teibi ja valge paberiga, et puhastuse käigus liikuv tolm ja mustus ei satuks ruumi.

3. Vertikaallõõride ja lõõripõhjade mehaaniline puhastus

Ventilatsioonilõõrid puhastatakse katuselt või pööningult spetsiaalsete harjade, võllide ja korstnapühkimiskomplektide abil. Töö eesmärk on eemaldada lõõri sisepindadele kogunenud tolm, mustus, rasv, praht ja muud takistused.

Lõõripõhja ladestunud praht kogutakse hiljem korterites, WC-s, vannitoas või köögis olevate lõõripõhjade kaudu tööstusliku tolmuimejaga kokku. Samuti puhastatakse restid ja nähtavad ühenduskohad.

4. Vajadusel videokontroll

Pärast puhastust saab vajadusel teha videokontrolli, et näha, kas lõõrid said puhtaks ja kas süsteemis on alles takistusi, varinguid, võõrkehi, pragusid või valesti tehtud ühendusi.

Videokontroll on eriti kasulik siis, kui majas on korduvad lõhnakaebused, tagurpidi tõmme või kahtlus, et mõni köögikubu või ventilaator on ühendatud valesse lõõri.

5. Tööde akt ja korteripõhine ülevaade

Pärast tööde lõppu peaks korteriühistu saama ülevaate, millises seisus ventilatsioon on. Hea praktika on koostada tööde akt ning lisada tabel korteripõhise infoga: millised lõõrid kontrolliti, millises seisus need olid, kas esines ummistusi või muid puudusi ning milliseid soovitusi edasiseks antakse.

See annab KÜ juhatusele selge pildi, kas probleem on üksikus korteris, ühes püstakus või kogu majas.

Miks ei tasu ventilatsiooniprobleemi edasi lükata?

Kortermaja ventilatsioon ei muutu ise paremaks. Kui lõõrid on ummistunud, valesti ühendatud või süsteem töötab häiritult, süvenevad aja jooksul tavaliselt ka tagajärjed.

Edasilükkamine võib tähendada, et:

• niiskuskahjustused suurenevad;
• hallituse risk kasvab;
• elanike rahulolematus suureneb;
• lõhnade levik naabrite vahel muutub sagedasemaks;
• tuleohutusrisk ei kao;
• hilisem lahendus võib osutuda kallimaks.

Just vanades ja renoveerimata kortermajades tasub ventilatsiooni seisukord üle kontrollida enne, kui probleem muutub nähtavaks seintel, akendel ja elanike tervises.

Kokkuvõte

Vanades nõukogudeaegsetes kortermajades ei ole ventilatsiooni puhastus lihtsalt mugavusteenus. See on oluline osa hoone korrashoiust, tuleohutusest ja elanike tervisest. Kui ventilatsioonilõõrid on aastaid puhastamata, ei saa eeldada, et süsteem töötab õigesti ainult seetõttu, et rest on seinal olemas.

Korralik ventilatsioonipuhastus aitab taastada õhu liikumist, vähendada niiskust, tuvastada lõhnade leviku põhjuseid ja anda korteriühistule parema ülevaate kogu maja ventilatsioonisüsteemi tegelikust seisukorrast.

Kui teie kortermajas levivad naabrite lõhnad, vannituba kuivab aeglaselt, aknad lähevad uduseks või ventilatsiooni pole aastaid puhastatud, tasub süsteem professionaalselt üle kontrollida.

Võtke meiega ühendust ja aitame hinnata, millises seisus on teie kortermaja ventilatsioonilõõrid ning millist puhastust või kontrolli maja vajab.st, vähendada niiskust ja lõhnade levikut ning annab parema ülevaate kogu maja ventilatsioonisüsteemi tegelikust seisukorrast.