Renoveeritud kortermaja ventilatsiooni puhastus ei ole enam lihtsalt “lõõride ja lõõripõhjade puhastus”
Renoveeritud kortermajades on ventilatsioon sageli ehitatud täiesti teistsuguse põhimõttega kui vanades loomuliku ventilatsiooniga majades. Kui fassaad on soojustatud, aknad vahetatud ja hoonesse on paigaldatud sundventilatsioon, ei saa õhuvahetust enam käsitleda ainult vanade lõõride või vannitoa restide puhastamisena.
Tänapäevases renoveeritud kortermajas võib ventilatsioonisüsteem koosneda tsentraalsest ventilatsiooniseadmest, pööningul või katusel kulgevatest magistraalkanalitest, jaotuskastidest, korteritesse minevatest harukanalitest, fassaadisoojustuse sees paiknevatest torudest, sissepuhke- ja väljatõmbeplafoonidest, tuletõkkeklappidest, mürasummutitest ja õhuhulka reguleerivatest elementidest.
Seetõttu tähendab kortermaja ventilatsiooni puhastus terviksüsteemi ülevaatust ja puhastamist. Ainult nähtava plafooni või resti puhastamisest ei piisa, kui mustus on kogunenud torustikku, jaotuskasti, magistraali või ventilatsiooniseadmesse.
EstVent OÜ kasutab kortermajade vemtialtsiooni puhastamisel Zhender puhastuskomplekti, mis on Euroopas laialt kasutuses. Loe Zhender nõuandeid siit.
Milline ventilatsioonisüsteem võib renoveeritud kortermajas olla?
Renoveeritud kortermajades ei ole ühte ainsat tüüplahendust. Süsteem sõltub hoone projektist, renoveerimise ajast, kasutatud tootjast ja sellest, kas rajati täielik uus sundventilatsioon või kombineeriti uusi kanaleid olemasolevate lõõridega.
Levinud lahendused on näiteks:
- tsentraalne ventilatsiooniseade katusel, pööningul või tehnoruumis;
- metallist sissepuhke- ja väljatõmbe magistraalkanalid;
- plastist või metallist harukanalid korteritesse;
- fassaadisoojustuse sees kulgevad ümarad või lapikud kanalid;
- vanadesse ventilatsioonilõõridesse paigaldatud väljatõmbekanalid;
- jaotuskastid või kollektorid;
- korterites paiknevad sissepuhke- ja väljatõmbeplafoonid;
- torusisesed tuletõkkeklapid;
- drosselregulaatorid või muud õhuhulka reguleerivad elemendid;
- mürasummutid;
- puhastusluugid;
- ventilatsiooniseadme filtrid, ventilaatorid ja soojusvaheti.
Zehnderi juhendmaterjalis on kirjeldatud lahendust, kus ventilatsiooniseade asub katusel või pööningul, magistraalid on tsingitud spiraalvaltsplekist, jaotuskastidest liiguvad korteritesse väiksemad kanalid ning osa torustikust võib paikneda fassaadisoojustuse sees või olemasolevates lõõrides.
See on hea näide sellest, miks renoveeritud kortermaja ventialtsiooni puhastus peab algama süsteemi mõistmisest. Enne ei saa õigesti puhastada, kui ei ole teada, kus kanalid kulgevad, millised materjalid on kasutusel ja kust süsteemile ligi pääseb.illised on puhastusluugid ja kas kõik süsteemi osad on puhastatavad ilma konstruktsioone avamata.
Miks ventilatsioonikanalid määrduvad?
Ventilatsioonikanalitesse ladestub aja jooksul tolmu, õietolmu, tahma, ehitustolmu, rasvaosakesi, tekstiilikiude ja muud õhus liikuvat mustust. Väljatõmbekanalites võib mustus koguneda kiiremini, sest sealt liigub läbi niiskem ja saastunum õhk — näiteks vannitubadest, tualettidest ja köökidest.
Puhastamata süsteem võib põhjustada mitu probleemi:
- õhuvahetus väheneb;
- ventilatsiooniseadme koormus suureneb;
- energiakulu võib tõusta;
- korterites võib suureneda niiskus;
- tekivad lõhnakaebused;
- CO₂ tase võib tõusta;
- tolm ja allergeenid liiguvad süsteemis edasi;
- suureneb tuleohutusrisk, eriti väljatõmbe- ja köögiga seotud kanalites.
Ventilatsioon ei ole ainult mugavuse küsimus. See mõjutab sisekliimat, elanike enesetunnet, hoone niiskusrežiimi ja tuleohutust.
Töö algab süsteemi kaardistamisest
Enne kortermaja ventilatsiooni puhastus tööd peaks töövõtja aru saama, millise süsteemiga on tegemist. KÜ juhatusel tasub välja otsida ventilatsiooniprojekt, varasemad hooldusaktid, mõõdistusprotokollid ja seadme dokumentatsioon. Kui dokumente ei ole, tuleb süsteem kohapeal üle vaadata.
Kaardistamisel vaadatakse tavaliselt:
- Kus asub ventilatsiooniseade.
- Kus kulgevad magistraalkanalid.
- Kas torustik on metallist, plastist või kombineeritud.
- Kas kanalid paiknevad fassaadis, pööningul, katusel, šahtides või lõõrides.
- Kas puhastusluugid on olemas ja ligipääsetavad.
- Kas korteritesse on vaja siseneda.
- Kas süsteemis on tuletõkkeklapid.
- Kas plafoonide asendid on fikseeritud.
- Kas pärast puhastust on vaja õhuhulkasid mõõta.
Ilma selle eeltööta võib juhtuda, et puhastatakse ainult lihtsasti ligipääsetav osa, aga osa torustikust jääb puutumata.
Miks ventilatsioonikanalid määrduvad?
Ventilatsioonisüsteem liigutab iga päev läbi hoone suuri õhukoguseid. Õhus on tolmu, õietolmu, tahma, tekstiilikiude, niiskust, rasvaosakesi ja muid saasteaineid. Aja jooksul ladestuvad need kanalite, plafoonide, jaotuskastide, filtrite ja seadme sisepindadele.
Väljatõmbekanalid määrduvad sageli kiiremini, sest sealt liigub läbi vannitubade, tualettide ja köökide niiskem ning saastunum õhk. Sissepuhkekanaleid kaitsevad küll filtrid, kuid ka need ei püsi lõputult puhtad, eriti kui filtreid ei vahetata õigel ajal või kui süsteem on pikalt hooldamata.
Puhastamata ventilatsioon võib põhjustada mitu probleemi:
- õhuvahetus väheneb;
- ventilatsiooniseadme koormus suureneb;
- energiakulu võib tõusta;
- korterites võib suureneda niiskus;
- tekivad lõhna- ja umbse õhu kaebused;
- CO₂ tase võib tõusta;
- tolm ja allergeenid liiguvad süsteemis edasi;
- väljatõmbekanalites võib suureneda tuleohutusrisk;
- elanike kaebused sagenevad, kuigi “seade justkui töötab”.
Zehnder toob samuti välja, et torustikku kogunev tolm, mustus ja õietolm võivad vähendada süsteemi efektiivsust ja halvendada õhukvaliteeti; ventilatsiooniseadmesse ja soojusvahetile kogunev tolm mõjutab omakorda seadme tööd.
Korterites tehtavad puhastustööd
Renoveeritud kortermaja ventilatsiooni puhastus tööde teostamiseks tuleb sageli siseneda korteritesse, sest lõppelemendid paiknevad eluruumides, vannitubades, WC-des ja köökides. Tööde õnnestumiseks peab KÜ juhatus koostama elanikega selge graafiku, sest kui mitmesse korterisse ei pääse, jääb osa süsteemist puhastamata.
Korteris tehtavad tööd võivad sisaldada:
- sissepuhke- ja väljatõmbeplafoonide eemaldamist;
- plafoonide puhastamist;
- plafooni eelseade või asendi fikseerimist;
- harukanalite puhastamist;
- torusiseste tuletõkkeklappide eemaldamist ja puhastamist;
- mustuse eemaldamist tolmuimeja või alarõhu abil;
- plafoonide ja klappide tagasipaigaldust;
- vajadusel fotodokumentatsiooni.
Väga oluline on, et plafoonide asend ei muutuks. Plafoon ei ole lihtsalt dekoratiivne kate. Paljudes süsteemides mõjutab plafooni asend õhuhulka. Kui plafoon keeratakse pärast puhastust valesse asendisse või elanikud on seda varem ise reguleerinud, võib süsteem tasakaalust välja minna.
Tagajärg võib olla see, et ühes korteris on liiga tugev tõmme või müra, teises korteris aga liiga nõrk õhuvahetus.
Kuidas puhastatakse fassaadisoojustuse sees olevaid kanaleid?
Paljudes renoveeritud kortermajades kulgeb osa ventilatsioonikanalitest fassaadisoojustuse sees. Need kanalid võivad olla metallist, plastist, ümarad või lapikud. Kuna kanalid on konstruktsiooni sees, ei saa neid puhastada väljastpoolt avades. Ligipääs tuleb leida plafoonide, jaotuskastide, puhastusluukide, pööningu, katuse või tehniliste ühenduskohtade kaudu.
Puhastusmeetod sõltub kanalist:
- metallkanaleid saab üldjuhul puhastada tugevamate mehaaniliste harjadega;
- plastkanalite puhul kasutatakse pehmemaid harju, et sisepinda mitte kahjustada;
- lapikkanalite puhul on vaja sobiva kujuga harju ja otsikuid;
- väikese läbimõõduga torudes kasutatakse painduvat puhastusvõlli või tootja juhistele vastavat puhastuskomplekti;
- pikemate ja keerukamate trasside puhul võib olla vaja puhastusluuke või mitut ligipääsupunkti.
Oluline ei ole ainult see, et töövahend mahuks kanalisse. Oluline on, et mustus tuleks kanali sisepinnalt lahti ja eemaldataks süsteemist kontrollitult. Kui mustust lihtsalt ühest toruosast teise lükata, ei ole süsteem tegelikult puhastatud.sepinnalt lahti ja eemaldataks süsteemist kontrollitult, mitte ei lükataks seda lihtsalt järgmisesse toruosasse.
Metallkanalid ja plastkanalid vajavad erinevat lähenemist
Renoveeritud kortermajades võib samas süsteemis olla nii metallist kui plastist torustikku. Näiteks pööningul või katusel võivad olla metallist magistraalid, kuid korteritesse suunduvad harukanalid võivad olla plastist või fassaadisoojustuse sees lapiklahendusena.
Metallkanalite puhul tuleb arvestada liitekohtade, valtside, kruvide, neetide ja sisepinna seisukorraga. Need kohad võivad mustust rohkem kinni hoida. Plastkanalite puhul on oluline mitte vigastada toru sisepinda ega kahjustada tootja poolt ette nähtud torulahendust.
Zehnder rõhutab oma materjalides, et metallkanalite liited, valtsid, kruvid, neetühendused ja sisepinna omadused võivad soodustada mustuse haakumist, samas kui nende plastist õhujaotussüsteemide puhul tuuakse eelisena välja hügieeniline ja antistaatiline sisepind.
EstVenti vaates tähendab see praktiliselt järgmist: puhastusmeetod tuleb valida konkreetse süsteemi järgi. Metallkanalit, plasttoru, lapikkanalit ja mürasummutit ei puhastata täpselt sama harja, surve ja töövõttega. Õige töövõtja peab oskama hinnata, millist meetodit kasutada, et süsteem saaks puhtaks ilma torustikku või seadistust kahjustamata.
Pehme harjaga puhastus ja Zehnderi tüüpi komplektid
Plasttorudega ja väikese läbimõõduga kanalitega süsteemides on pehme harjaga puhastus eriti oluline. Liiga jäik hari või vale töövõte võib toru sisepinda kahjustada või torus olevaid komponente vigastada.
Zehnderi/Aero juhendmaterjalis soovitatakse plastikust HPDE torude puhul kasutada spetsiaalset pehmete harjastega puhastusharja ning tuuakse näitena välja Zehnder ComfoFresh puhastuskomplekt.
See ei tähenda, et kõik kortermajad oleksid Zehnderi süsteemid või et kõik kanalid oleksid plastist. Küll aga näitab see hästi põhimõtet: renoveeritud kortermajades tuleb puhastusvahendid valida torustiku materjali ja kuju järgi.
EstVent plaanib sellist spetsiaalkomplekti kasutada just väiksemate plast- ja harutorude puhastamisel, kus tavaline tugev metallkanali hari ei ole õige töövahend.
Magistraalkanalite ja jaotuskastide puhastus
Pööningul või katusel asuvad magistraalid ja jaotuskastid on süsteemi keskne osa. Need koguvad kokku korteritest tuleva väljatõmbeõhu või jagavad sissepuhkeõhku korteritesse. Kui neid ei puhastata, jääb suur osa süsteemist tegelikult hooldamata.
Magistraalkanalite ja jaotuskastide puhastamisel kasutatakse tavaliselt:
- pöörlevaid harju;
- suruõhu- või harjasüsteeme;
- tööstuslikke tolmuimejaid;
- alarõhuseadmeid;
- puhastusluukide kaudu ligipääsu;
- vajadusel kaameravaatlust.
Alarõhk on oluline selleks, et puhastuse käigus lahti tulev mustus ei liiguks korteritesse ega jääks kanalisse ringlema. Õigesti tehtud töö puhul liigub mustus kontrollitud suunas kogumisseadmesse.
Zehnderi juhendmaterjal rõhutab samuti, et jaotuskaste ja magistraaltorustikku puhastatakse mehaaniliselt ning torupinnale ladestunud saaste eemaldatakse alarõhu abil. Lisaks tuuakse välja, et tööde tegemiseks peavad olema ligipääsud ja puhastusluugid ning mürasummuteid tuleb puhastada viisil, mis ei kahjusta nende materjali.
Ventilatsiooniseadme puhastamine
Ventilatsiooniseade tuleb puhastuse ajaks välja lülitada. Seadme hooldus võib sisaldada filtrite eemaldamist, seadme kambrite puhastamist, ventilaatorite labade puhastamist, soojustagasti kontrolli ja üldist visuaalset ülevaatust.
Filtrite vahetamine on oluline, kuid see ei asenda torustiku puhastust. Filter püüab kinni osa välisõhu mustusest, kuid torustiku sisepind, väljatõmbekanalid, jaotuskastid ja plafoonid määrduvad ikkagi.
Kui seade on hooldamata, filtrid ummistunud või ventilaatorid mustad, võib süsteemi töö halveneda ka siis, kui torustik on puhastatud. Seetõttu tuleks kortermajas vaadata ventilatsiooni tervikuna: seade, torustik, lõppelemendid ja õhuhulgad.
Tuletõkkeklapid ja reguleeritavad elemendid
Renoveeritud kortermajades võivad kanalites olla tuletõkkeklapid. Need on tuleohutuse seisukohalt olulised komponendid, mille ülesanne on takistada tule ja suitsu levikut ventilatsioonisüsteemi kaudu.
Puhastuse käigus tuleb jälgida, et:
- tuletõkkeklapp oleks ligipääsetav;
- klapp oleks puhas;
- klapi mehhanism liiguks vabalt;
- klapp paigaldataks tagasi õigesti;
- klapi asukoht ja seisukord dokumenteeritaks.
Lisaks võivad süsteemis olla drosselregulaatorid või muud õhuhulka reguleerivad elemendid. Neid ei tohi puhastuse käigus omavoliliselt ümber seadistada. Kui reguleeriva elemendi asend muutub, võib kogu haru tasakaal paigast minna.
Puhastusluugid: väike detail, suur tähtsus
Üks tüüpiline probleem kortermajades on see, et ventilatsioonisüsteem ei ole piisavalt hästi puhastatav. Puuduvad puhastusluugid või asuvad need kohtades, kuhu ei pääse turvaliselt ligi.
Korraliku puhastuse eelduseks on, et töövõtja pääseb ligi kogu puhastatavale torustikule. Kui puhastusluuke ei ole, võib olla vajalik nende lisamine. Muidu jääb osa süsteemist puhastamata või puhastatakse seda ainult osaliselt.
KÜ juhatusel tasub pakkumist küsides uurida, kas töövõtja kontrollib puhastusluukide piisavust ja annab vajadusel soovituse nende lisamiseks.
Kas pärast puhastust tuleb teha õhuhulkade mõõdistus?
Kortermaja ventilatsiooni puhastus ja mõõdistus on kaks erinevat asja. Puhastus eemaldab mustuse. Mõõdistus näitab, kas õhuvoolud vastavad projektile või tegelikule vajadusele.
Õhuhulkade mõõdistus on eriti mõistlik siis, kui:
- elanikud kurdavad halba õhuvahetust;
- mõnes korteris on liigne müra või tugev tõmme;
- vannitubades on niiskusprobleemid;
- korterites levivad lõhnad;
- plafoone on varem omavoliliselt keeratud;
- süsteemi ei ole pärast renoveerimist korralikult tasakaalustatud;
- puhastuse järel jäävad probleemid alles.
Pärast kortermaja ventilatsiooni puhastus tööd võib õhu liikumine muutuda paremaks, sest takistus torustikus väheneb. Kui süsteem oli enne must või valesti seadistatud, on mõõdistus hea viis veenduda, et ventilatsioon töötab pärast hooldust õigesti.
Millise akti peaks KÜ pärast puhastust saama?
KÜ juhatus peaks pärast töid saama selge ülevaate, mida tehti. Korralik töö ei lõpe sellega, et töömehed lahkuvad objektilt. Pärast kortermaja ventilatsiooni puhastus tööd peaks tellijale jääma dokumentatsioon.
Hea akt sisaldab:
- objekti andmeid;
- tööde kuupäeva;
- puhastatud süsteemi osi;
- infot korteritesse pääsemise kohta;
- infot puhastusluukide ja ligipääsude kohta;
- märkusi probleemsete kohtade kohta;
- enne-pärast fotosid;
- vajadusel soovitusi edasiseks hoolduseks;
- infot järgmise soovitusliku puhastuskorra kohta.
Zehnderi juhendmaterjalis on välja toodud, et tööde teostajal peab olema piisav fotomaterjal ning tellijal peab olema võimalik kontrollida, et fotod on tehtud tema objektil. Samuti tuleb pärast tööde lõppu esitada akt koos foto- või videomaterjalidega.
Kui tihti peaks kortermaja ventilatsiooni puhastus töid teostama?
Ventilatsioonisüsteemi puhastussagedus sõltub hoone kasutusest, süsteemi tüübist, tolmukoormusest, seadme tööst ja tuleohutusnõuetest. Kortermajades on mõistlik lähtuda põhimõttest, et ventilatsioonisüsteemi tuleb kontrollida regulaarselt ning puhastada enne, kui mustus hakkab mõjutama õhuliikumist, sisekliimat või tuleohutust.
Filtreid vahetatakse tavaliselt sagedamini kui torustikku puhastatakse. Torustiku, jaotuskastide, plafoonide ja tuletõkkeklappide puhastus tuleb planeerida eraldi tööna.
Kui kortermajas ei ole aastaid ventilatsiooni puhastatud, puuduvad aktid või elanike kaebused sagenevad, on mõistlik tellida ülevaatus.
Mida KÜ juhatus peaks pakkumist küsides täpsustama?
Pakkumist kortermaja ventilatsiooni puhastus töödele küsides tasub juhatusel mitte küsida ainult ruutmeetri- või korteripõhist hinda. Tähtsam on aru saada, mida selle hinna sees tehakse.
Küsige töövõtjalt:
- Kas puhastatakse nii sissepuhe kui väljatõmme?
- Kas puhastatakse ainult korterite plafoonid või ka torustik?
- Kas puhastatakse pööningu/katuse magistraalid ja jaotuskastid?
- Kas kontrollitakse tuletõkkeklappe?
- Kas puhastatakse ventilatsiooniseade?
- Kas kasutatakse alarõhuseadet?
- Milliseid harju kasutatakse metall- ja plastkanalite puhul?
- Kas puhastusluukide olemasolu kontrollitakse?
- Kas pärast kortermaja ventilatsiooni puhastus tööd antakse akt ja fotod?
- Kas vajadusel saab teha õhuhulkade mõõdistuse?
Selline küsimuste nimekiri aitab vältida olukorda, kus odav pakkumine tähendab tegelikult ainult plafoonide puhastamist, aga suurem osa ventilatsioonisüsteemist jääb puutumata.
Kokkuvõte
Renoveeritud kortermaja ventilatsioonisüsteem võib olla keeruline: osa torustikust paikneb fassaadis, osa pööningul või katusel, osa šahtides või vanades lõõrides. Kanalid võivad olla metallist, plastist või kombineeritud lahendusega. Seetõttu peab puhastus olema läbimõeldud ja süsteemne.
Korralik kortermaja ventilatsiooni puhastus hõlmab mitte ainult plafoone, vaid ka harukanaleid, magistraale, jaotuskaste, tuletõkkeklappe, ventilatsiooniseadet ja vajadusel õhuhulkade kontrolli. Tööde käigus tuleb säilitada süsteemi tasakaalustus, kasutada torustiku tüübile sobivaid töövahendeid ning anda KÜ juhatusele tehtud tööde kohta selge akt koos fotomaterjaliga.
EstVent aitab korteriühistutel hinnata ventilatsioonisüsteemi seisukorda, puhastada torustikke ja seadmeid ning anda juhatusele arusaadava ülevaate, mis süsteemis tegelikult toimub. Kui teie kortermajas on ventilatsioon nõrk, elanikud kurdavad niiskust või viimasest puhastusest puudub selge ülevaade, tasub süsteem professionaalselt üle vaadata.
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Mis vahe on vana kortermaja lõõride puhastusel ja renoveeritud kortermaja ventilatsiooni puhastus töödel?
Vanas majas võib õhuvahetus toimuda peamiselt loomulike ventilatsioonilõõride kaudu. Renoveeritud majas on sageli sundventilatsioon koos ventilatsiooniseadme, magistraalkanalite, jaotuskastide ja korteritesse minevate harukanalitega. Seetõttu tuleb puhastada kogu süsteemi, mitte ainult lõõre või plafoone.
Kas fassaadisoojustuse sees olevaid ventilatsioonikanaleid saab puhastada?
Jah, kui süsteemile on tagatud ligipääs plafoonide, jaotuskastide, puhastusluukide või pööningu/katuse ühenduskohtade kaudu. Kui ligipääsud puuduvad, võib olla vaja lisada puhastusluuke.
Kas metallkanaleid ja plastkanaleid puhastatakse samamoodi?
Põhimõte on sama — mustus eemaldatakse kanali sisepinnalt ja kogutakse süsteemist välja. Töövahendid võivad olla erinevad. Metallkanalid taluvad üldjuhul tugevamat mehaanilist puhastust, plastkanalite puhul kasutatakse pehmemaid harju, et sisepinda mitte kahjustada.
Kas ainult plafoonide puhastamisest piisab?
Ei pruugi piisata. Plafoonide puhastamine parandab nähtava osa seisukorda, kuid torustik, jaotuskastid, magistraalid ja ventilatsiooniseade võivad endiselt mustad olla. Kortermajas tuleks vaadata kogu ventilatsioonisüsteemi.
Kas pärast puhastust peab süsteemi mõõdistama?
Kui süsteemis on kaebused, plafoone on varem reguleeritud või pärast puhastust püsivad probleemid, on õhuhulkade mõõdistus soovitatav. Mõõdistus näitab, kas ventilatsioon töötab korterites õigete õhuhulkadega.